Reedel- Eesti Vabariigi aastapäeval seadsin sammud õhtul kuueks Eesti saatkonda. Eestlasi oli sinna kogunenud ehk 25 – 30 jagu. Nendest 5 olid meie saatkonna meeletult suur personal koos konsuli ja suursaadikuga ning ülejäänud valdavalt Prahas õppivad tudengid ning ka mõned koha peal töötavad tegelased. Õhtu kulmineerus päris meeldivalt- algul sõime cateringi ja ka eestlaste endi tehtud toitu ning selle kõrvale sai võetud pokaal veini. Muideks, meie Marttiga meisterdasime hunniku kartulisalatit mis esimesena otsa sai!
Ja taas nagu eesti peole tavaks, oli algus tasane ja vaikne ning hiljem jõudsime sinnani, et võtsime saadikuga koos Viru Valget. Kokkuvõttes oli tore õhtu ja äkitselt tundus kõigis Praha eestlastes tärganud olevat suur patriootlus nii presidendi kõne kui ka Liviko toodangu vastu.
Laupäeval olime aga väga internatsionaalsed- toimus “national dinner” ehk lõunasöök mis libises õhtusse. Iga riigi esindajad tegid oma rahvusele omaseid toite ja kokkuvõttes võis end ogaraks süüa. Hispaanlased tegid kartuli-muna omletti, venelane pannkooke, kurdid riisi-makaroni-liha ja jumal teab mille kõige hea segu, portugaallased rahvuslikku pasta-liha-tomati jne pada, mina meisterdasin ühest kapsast magushaput kapsast ja kapsast hakklihaga jne. Väidetavalt olid kõik toidud väga head, kuid oma magushaput kapsast saan veel tänagi süüa. Samas oli see väga mõnus üritus, sest iga rahva toidud on erineva maitsega ning kui lauas istub 8 rahvust siis jätkub ka juttu mitmeks tunniks.
Õhtul leidsime end taas koos kesklinnast peolt. Enne seda tegime sooja ühe hispaanlase korteris, kus sattusin huvitavasse vestlusse itaallasest it mehega. Kui tutvustasin end, et olen Eestist, tuli kiire vastus, et kust- Tallinnast? Tuli välja, et patsiga onul oli olnud eesti neiu ja et ta oli suur eesti fanatt. Veel oli huvitav, et ta oli tõsiselt vihane pronksiöö sündmuste peale ning sarnanes oma ütlemistelt mõne tulihingelisel eesti vabadusvõitlejaga. Igatahes oli päris sisukas vestlus ja taaskord pidin hea üllatusena tõdema, et pea kõik inimesed, kellega olen tutvunud , teavad kus eesti asub ja pooled teavad isegi mis meie pealinn on. Viis aastat tagasi tuli ikka pikemalt seletada kes ja kus me oleme.
No comments:
Post a Comment