Esmaspäeval oma ainsas loengus olles, tuli meil kõigil end tutvustada. Oma nime kuuldes tõusin siis püsti ja järgnes juba tavapärane “Hello, I’m Jarko, I study in....” ja selle peale kostis eest pingist “Ah sa oled ka eestist!?”. Igatahes tuli välja, et ma olen samas loengus, samas ülikoolis nii Prahas kui Eestis, sama ala peal Marttiga, kes õpib siin juba teist semestrit. Tuli ka välja, et eestlasi on Prahas igavene ports. Nii 15 tudengit, ning ka sama palju töötajaid ja muid loomi, kes teineteisega päris tihti kokku saavad. Loogilise jätkuna loengule saime õhtul Eesti esindajatega linnas kokku ja veel loogilisema asjana tutvustasid nad mulle erinevaid baare ja söögikohti. Ühes olid esimesed 100 õlut pool eurot tükk, teises toodi söök ja jook lauda raudtee ja veduriga, kolmandas pakuti mojitot plastmassi tükkidega, mille eest sai pärast uue joogi tasuta. Õhtu lõppes minu jaoks päris varakult, sest järgmisel päeval ootas ees 10 tundi loenguid.
Ja nii olingi teisipäeva hommikust õhtuni koolis. Koju sain alles üheksa paiku ning tunne oli midagi süldi sarnast.
See-eest kolmapäev oli palju vahvam. Peale kooli sain kokku Helenaga, kes aitas mul erinevaid panku läbi kammida. Nimelt on mul vaja kohalikku kontot ja nimelt tean Helenat eelmise suve noortevahetusest Taevaskojas. Muidu on Tšehhi lahe- toit, jook, transport on odavad, aga igasugu teenused nagu telefon või pank on hirmkallid. Ühe minuti rääkimise eest küsivad nad vähemalt 15 eurosenti ning raha välja võtmise, üle kandmise, juurde maksmise ja kõige muu eest tahetakse alati midagi saada. Seega on mul vaja oma panka oma kontoga siin. Otsest lepingut me selle päeval ei teinud, samas leidsime panga, kus ma endale varsti arve avada saan. Huvitaval kombel on Marttil samas kohas arve ja veel huvitavamal kombel maksavad nad nii mulle kui ka Marttile 10 euri näo peale, kui ma nendega liitun.
Kolmapäeva õhtul läksime terve korruse erasmuslastega erasmuslaste peole. Peo kavaks oli Tšehhi tutvustamine ja loomamoodi tantsimine varaste hommikutundideni. Huvitaval kombel on esimese nädalaga tekkinud nii palju tuttavaid nägusid, et peol olles tarvitses end vaid natuke ümber paigutada, kui juba oli seal keegi, kes küsis kuidas sul läinud jne. Ka peolt koju saamine oli vahva- tarvitseb vaid pool tundi bussi oodata, viis minutit sõita ja juba oledki ühikas ning see kõik toimub öösel!
Ja nii ma siis neljapäeva lõuna ajal ärkasingi. Kooli ei olnud, kuid siiski veetsin pool päeva Starbucksis Skypega koju helistades, oma materjale otsides, nendele ühikasse järgi sõites ja siis lõpuks neid Erasmuse klubis printides.
Printima minekuks ühikast väljudes avasid mulle ukse kaks tšehhi neidu, vaatasin neid vilksamisi, väljusin ja kuulsin selja tagant ”Hey Jarko...”. Vaat kus nali, üks neist oli Klara, kellega veetsin eelmisel suvel noortevahetusel terve nädala koos. Peale väikest jutuajamist kutsusid nad mind ühika restosse jutustama ja ühte õlle võtma. Ja nii ma käisingi koolis printimas ning peale seda siirdusin restosse või baari või mis iganes selle keldri nimi võiks olla. Huvitav oli, et printimine maksis mulle alla poole hinnakirjas olnu- ei saanudki aru, kas see kena neiu arvutas tahtlikult või tahtmatult mu lehed valesti, huvitav oli ka see, et kui maksin õlle eest 200 kupüüriga, anti mulle tagasi 210.
No comments:
Post a Comment